Maailmalõpp polegi käes.

Eluvaim on vaikselt minu sisse tagasi pugenud. Pean päeval küll umbes kolme tunni pikkuseid uinakuid tegema, kuid nende vahel on tegutsemis-vaim täitsa elujõuline. Tundub, et lihtsalt gripiga mind ei murra! Treeninguid veel alustanud ei ole, mõistlik on lasta kehal paar päeva energiat koguda, et nõrga immuunsüsteemiga kohe mingit uut batsillukat üles ei korjaks. Loodan, et nädalane puhkus on ka Achilleusele kosutavalt möödunud ning ta otsustab nüüd minuga lahkelt koostööd edasi teha.

Samal ajal on aga välishooaeg täies ilus alanud. Täies ilus seetõttu, et juba teist nädalavahetust jutti peavad meeskonnakaaslased hoolimata väga nutusest ilmast vormi staadionil proovile panema. Vihmased ilmad on nii õnnetult alati võistluspäevadele sattunud, aga noh, teras vajabki karastamist! Tugevat tervist neile!

Mina söön palju puuvilju ja laen end c-vitamiiniga, et järgnevatele ootamatutele külalistele varakult koht kätte näidata. Vahepeal vaatan Rocky filme, et end ka vaimselt motiveeritud lainel hoida!

Vaid kõike paremat teile kõigile, kus iganes maailma otsas te ka poleks !