Mu armas rutiin.

Selles postituses püüan oma igapäevaelu kirjeldada. Tänase tempokrossi ajal küsisid teised tüdrukud mu käest, millega pärast jooksmist tegeleda sooviksin. Vastasin, et tahaksin proovida, kuidas oleks absoluutselt ilma rutiinita elada. Kõik nõustusid, et see on kindlasti raske. Kooli ja treeningute tõttu on meie ajagraafik nädalate lõikes fikseeritud, samas tunnen, et vajan seda graafikut ja olen täitsa häiritud, kui miski seda rikub. Siiski oleks nii huvitav lihtsalt spontaanselt üks päev, üks tund või üks minut korraga ette mõelda. Oleks, oleks... Seniks aga naudin oma rutiini!

Niisiis, tõusen iga päev kell 6.00:

• Esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel pesen hambad, haaran väikse snäki (müslibatoon või banaan) ning lähen trenni, mis algab kell 7.00. Enne seda astun läbi füsio-ruumist, kus vajalikud passiivse soojenduse protseduurid läbi teen (kuuma vee vann, tallamassaaž tennisepallil, foam roll, lisaks olen viimasel nädalal saanud ultraheli oma probleemsele pöiale, mis kvaliteettrennide eel ka kinni teibitakse). 7.00 alustame aktiivse soojendusega: venitused, abivahendiks hüppenööri taoline plastiline köis. 7.15 alustame treeninguga. Tavaliselt on siis juba täiesti valge ja soe, ma pole veel kordagi pidanud pikkade riietega jooksma. Pärast treeningut üritan alati vähemalt 10min jäävannis põlvitada. Ning siis on aeg kauaoodatud kollektiivseks hommikusöögiks ülikooli kohvikus umbes kella 9.45 paiku.
• Teisipäeval ja neljapäeval algab trenn kell 10.00, mis tähendab, et ma saan rahulikult hommikst süüa. Pärast ärkamist siiski võimlen kergelt. Hommikuse pudru või müsli kõrvale vaatan tavaliselt eelmise õhtu AK uudiseid ning veel enne kella 8.00 loengut jõuan mõne koolitüki ära teha. Loeng kestab max 9.15-ni ning siis ikka sama rutiin: garderoob, füsio-ruum, trenn, jäävann, söök (lõuna).
• Teise treeningu teeb igaüks vastavalt oma ajagraafikule, tihtipeale on selleks hoopis veloergomeeter. Vigastuste vältimiseks soovitatakse taastavad trennid rattal teha, et jalgade koormust vähendada.
• Laupäevad on iseseisvad. Olenevalt nädala treeningkoormusest saame treeningülesanded ning ise valime, millal teeme. Järgin oma teisipäeva-neljapäeva rutiini, mis tähendab, et teen trenni kella 10 paiku. Tavaliselt on sel päeval 1 trenn.
• Pühapäeval koguneme kell 8.30, et ühiselt linnast välja pikale krossile sõita. Tavaliselt alustame treeninguga alles 9.15 ja 9.30 vahel, mis tähendab, et on parajalt aega, et hommikusöök ära seedida. Pühapäeva õhtuti olen tavaliselt ujumas käinud.

Lisaks kahele treeningule päevas on mul ka iga päev kaks loengut, kokku 4 ainet. Eesti tudengid ilmselt hõiskaks, kui neil oleks vaid 4 ainet semestri jooksul, kuid võin teile kinnitada, et tööd teeme me ilmselt võrdselt. Lühidalt siis ainetest ka, ärge üllatuge, bioloogiaga on neil vähe pistmist:

• Avalik kõnelemine/Public Speaking - nimi ütleb juba kõik ilmselt; õpime kuidas kõnet üles ehitada, krijutada, harjutada ja pidada, millised on igaühe individuaalsed vead ning kuidas lavakrambist üle saada. Õppejõud tegeleb hobikorras kergejõustikuga (heitealad) ning on niisama muhe. Lahkun sellest loengust alati hea tujuga. Ja veel, tuli välja, et ühe kaastudengi ema on eestlane.
• Kirjutamine/Writing Communication - jällegi, pikemat selgitust ilmselt ei vaja: õpime, kuidas erineva suunitlusega esseesid kirjutada. Kirjutame palju ja pikalt ning ei saa öelda, et see ma seda just naudin. Läksin bioloogiat õppima osalt just seetõttu, et esseede vorpimisest pääseda, kuid saatuse tahtel vorbin hoopis ingliskeelseid esseesid.
• Aasta kunst/Asian Art - Hiina, India, Jaapani ja Korea kunstiajalugu, kuid keskendume sõnale kust, mitte ajalugu. Vaatame objekte erinevatest perioodidest, kuid üritame neid analüüsida vastavalt nende originaalsele kontekstile. See kursus tutvustab mitte ainult ükskuid kunstiteoseid, kuid neid rahvuseid, uskumusi, igapäevaelu ja maailma tõlgendust üldisemalt. Läbi ajaloo tundma õppimise hakkan järjest enam nende riikide tänapäevast kultuuri mõistma.
• Bioloogiaalane filosoofia/Philosophy of Biology - esimese paari nädala jooksul tutvusime filosofeerimise alustõdedega: mis on tõde, argument, loogika jne. Nüüd püüame õpitu abil Darwini evolutsiooniteooriat lahti mõtestada. Paras pähkel tund, kuid õppejõud (kelle vend on professionaalne räppar ja kes ka ise just suu peale kukkunud pole) kahtlemata naudib klassi ees olemist, mis muudab iga loengu alati erakordselt huvitavaks.

Spordiosakonnal on tudeng-sportlastele ka akadeemiliselt kõrged nõuded: esmakursuslased ja rahvusvahelised tudengid peavad igal nädalal vähemalt 8h "registreeritult õppima". Selleks on spordimajas eraldi ruum, kus on trobikond arvuteid, kirjutuslauad ja printerid. Õhtuti kella 19.00-21.00 vahel toimub sama asi raamatukogus. Iga kord paned nime ja aja kirja. Sama reegel kehtib ka neile, kelle keskmine hinne on alla 3.2. Kui regulaarselt seda reeglit ei täida, võidakse sind treeningutest vabastada. Lisaks on igal nädalal n.ö. jutuajamine selle ruumi juhatajaga, kes su õppetöö kohta küsib. See on tegelikult väga sõbralik vestlus ning kõik need reeglid üldiselt on tudengite aitamiseks mõeldud.

Lisaks tegutseb USF-is Kirjutamise ja Õppimise Keskus, kuhu võib konkreetsete kirjatööde, kõnede, uurimuste vm korral pöörduda. Olen sealt päris asjalikku abi saanud.

Kokkuvõttes on mu rutiin Tartu rutiinist üsna erinev, kuid kuna kõik asub territoriaalselt üksteisele niivõrd ligidal, siis tunnen, et mul on palju rohkem aega.

To Benni and Eddie: I hope google translator makes any sense!